Whiskey in the Jar

Nii, mida ma praegu teen? Aga söön legendaarset viskikooki loomulikult ja seda otse oma töölaua taga. Ja tore on.

Siim, kui Sa oleksid paar minutit varem mu lauast mööda tuhisenud, siis Sa oleks võibolla ka osa saand sest toredusest.

Juuluime

Uhtõõ, töised tulevad need juulud siiski. Aga pole hullu tegelt, töö teeb rikkaks ja ilusaks ja edukaks ja targaks ja teab mis kõik veel.

Rehepappi loen ka hetkel. Mul pole vist kunagi varem ühegi raamatuga nii olnud, et ei taha seda mitte käest panna. Rehepapiga on just sellised lood. Liiga põnev, et teha paus ja jätta järgmine peatükk hilisemaks lugemiseks.

Remont võtab ilmet. Vanale voodile andsin jalaga ja ostsin sukasäärde kogutud papi eest oma magamistuppa diivani. Algul kartsime, et ei saa jaanidekski ühele poole, aga õnneks nüüd on juulud käes ja asi edeneb. Elamise kujundasime 18. sajandi stiilis. Ilmekamaks ja magusamaks näiteks on puhvetikapp ja sohva, igati kohase nimega "Versailles". Jama oli selle tuppa saamisega, aga vaev oli seda väärt. Ja loomulikult ei suutnud ma ostmata jätta jalapinki. Täiesti minu moodi, osta kasutu, kuid toreda see-eest toreda välimusega asju. No igatahes koerale meeldib sinna küll jalga toetada.

Juulud tõotavad söögi-joogipoolise suhtes karmid tulla. Saime Kaiga jutule, et ta võtab siiski ette viskikoogi (!) valmistamise. Kook, mille valmistamiseks kulub liiter viskit. Pluss muud jõulupärast nänni. Pole mitte lihtne söök. Hakatakse valmistama juba paar nädalat enne juule. Igatahes võtsime emaga vaevaks kakku oma silmaga kaemas käia. Pindalalt pole ehk suurem, kui tavaline vormi sees tehtud kakk, aga massi on see-eest 7 kilo (!) Sest kogu kraami annab ehk kokku vajutada, aga mass jääb ju samaks. Ma ei jõua ära oodata, millal kakku mekkida saaks. Isegi kui see ei osutu teab mis maitsvaks, muudab teadmine, et liiter kvaliteetviskit seal kusagil peidus on, asja vastupandamatuks.

Elame näeme, ütles pime!

Minu nummi SEB

Juulud on tulekul.

Tubli, SEB Ühispank et mulle toreda jõulutünga tegid.

Jään ainult põnevusega ootama, millal mulle antud pangast kõne tuleb ja 5000 Eegu ulatuses kreediitkaarti pakub. Ja siis lasen ma valla oma häälepaelad ega hoia kokku koledate sõnade pealt. Ma pole mingi intrigaan, ka on Jumal õnnistanud mind tugevasti üle keskmise andega mõistmaks musta huumorit. Samuti ei kuulu ma inimeste hulka, kes iga ülekohtuse sammu peale telefonitoru haarab, tegemaks vinguvaid kaebekõnesid. Või veel enam, ma ei haara pastakat ega ummista igasuguste instantside postkaste nutust, kiunust ja halast nõretavate teabe-ega õigusnõuetega.

Aga vaadake poisid, igal asjal on piirid, eksju.
Ja tünga tegemine, mis hiljem lihtsalt 5000 eeguse limiidiga krediitkaardi reklaamiks osutub, ajab ka minul kui muidu leplikul ja rahulikul inimesel sita keema.
Mida teeksid sina, kui ühel hetkel oma netipanga kontol tundmatu päritoluga 5000 EEK avastad. Esimese hooga rõõmustad, seda kindlasti. Samas hetke pärast muutud juba kahtlustavaks ning satud segadusse. Hakkad uurima, milles asi. Ja siis saad teada, et SEB Ühispank on selline tore pank, mis pakub sulle 5000 krooni suuruse limiidiga krediitkaarti ja seda puhta soodustingimustel. Aga reklaamimaks antud kaarti, näitavad nad sinu kontot 5000 eegu võrra suuremana. Raha, mida tegelikult ju olemas ei ole. Raha, mis on tegelikult minusugusele tohmanile hale tüng. Pseuduroaha.
Fakk, rsk ma ütlen. Kuradi ahvid.
On kaks asja, millega hea tava kohaselt nalja ei tehta - surm ja raha. Raha puhul ei tehta nalja eriti veel inimese isiklikku pangakontot kaasates.
Poisid SEB Ühispangast, palun väga, kui tahate mulle oma uue krediitkaardi reklaamiga uksest ja aknast sisse tulla, uputada mu e-maili ja postkasti, siis palun minugi poolest võite seda teha! Aga palun jätke selline asi nagu minu isiklik pangakonto, millles reklaamilistel eesmärkidel summadega manipuleerite, küll mängust välja.

Jään ootama seda päeva, mil heliseb mu taskutelefon (just nimelt taskutelefon, kuna need värdjad on selle kusagilt puutumatutest ja privaatsetest isikuandmetest välja nuhkinud) ning meeldiv naishääl pärib, kas olen juba oma pangakontot näinud ning kuidas mulle meeldiks, kui konto ka TEGELIKKUSES sellise summa võrra rikkam oleks. No ja siis läheb käiku see stsenaarium, mida esimeses lõigus kirjeldasin.

Well done, poisid, well done!

Kiisunummi

Hmm, igati ontlik ja eeskujulik ülesvõte enne valimisi, kas pole?
Igatahes on minu päev korda läinud!
Elagu kesikud ja kiisunummi Eedik!

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Igatahes kirjutas doktor mulle täna prillid.

Iis it riili mii!?

Ma hakkan vist paremaks inimeseks muutuma. Seoses jõulude või uue aasta saabumisega. Või ma ei tea millega hoopis. Alati on ju nii, et alateadlikult muutud aasta lõppedes valvsamaks, hoolsamaks, entusiastlikumaks. Annad lubadusi uueks aastaks. Püüad teha nii, et uuel aastal elu parem oleks.
Noh, lubadusi uueks aastaks ma ei anna. Pole nagu põhjust, kuna tavaliselt antakse lubadusi stiilis a la jätan suitsetamise maha ning ei pane enam kõrvalt. Mina aga ei kvalifitseeru nende kummagi alla.

Minu praegused tähelepanekud, mille ellu viimisel oleksin tingimata parem inimene:

Oleks sõber endale ja oma sõpradele.
Oleks oma eksiga jälle sõber.
Õpiks süüa tegema ja pesumasinat käsitsema.
Tegutseks emotsioonide ajel.

And Tango makes three

"And Tango makes three" on tõsilool põhineva lasteraamatu pealkiri, mis Suure Lombi taga hiljuti suurt furoori tekitas. Miks peaks aga üks lasteraamat nii palju kära tekitama? Asi selles, et see jutustab loo Silo'st ja Roy'st, kelle näol pole tegemist mitte tavaliste isaste pingviinidega, vaid geipaariga. Tululult püüdsid nad kahekesi haududa kivikamakat. Imelikud on need looduse keerdkäigud, mis?
Igatahes hakkas tolerantsemal poolel pealtvaatajatest paarikesest hale ning neile kingiti eostatud muna, millest nad koos pingiviinipoja välja haudusid. Tango sai tema nimeks. Sellest ka pealkiri "And Tango makes three" (Tangost saab kolmas).
Lugesin suht palju netifoorume, kus käesoleva loo eetilist ja mitteeetilist poolt arutatakse. Siiski käpub peale jääma geitolerantsete ameeriklaste arvamus.

Näiteks kommenteerib üks lombitagune gei lapsevanem:

As a mother of a 3 year old and a lesbian, I will be purchasing this book for my child. I feel that it is important that my child knows that there are other famlies out there like hers. Even if it is an animal, I believe she will be able to relate the simularity of it.

Kui nüüd küsida minu tagasihoidlikku arvamust, siis teate tolerantsed ameeriklased ja muidu ilmakodanikud:" Sööge õige s***a!!!!"

Jah, mulle meeldivad pingviinid ning igasugused muud pehmed ja karvased. Aga ma ei tolereeri geiarmastust. Mind on niimoodi kasvatatud ja teisiti ei tule kõne allagi. Ja üritused selliste asjade laste silmis normaalseks ja iseenesestmõistetavaks muuta on väga rõve. See on vähemuste odav nipp kasvatamaks tulevast sugupõlve omale soodsas suunas. A la "teist poissi armastada on igati normaalne."
Mul on väga kahju antud pingviinipaarist, et loodus nendega sellise vingerpussi mängis. Ja mul on ka väga kahju Tangost. Mis mind aga rahustab on asjaolu, et tänaseks olevat geipaar lahku läinud, kuna (õnneks) hakkas Silo't ühel hetkel naispingviini Scrappy poole tõmbama.