Monday, December 28, 2009

Hädaorg ehk elu talvel

Jälle nutt, kiun ja hala, aga ma pean selle enda seest välja saama, sest siis hakkab kergem-mulle ei meeldi talv ja mulle ei meeldi lumi! Lumi tuleks ära keelata. Ideaalne talv on maksimum miinus viis kraadi ja musta maaga. Okei, okei, lund võib olla, aga mitte üle sentimeetri. Nii et jalanõusid ei rikuks ja autoga kinni ei jääks. Praegu aknast välja vaadates läheb süda tõesti pahaks. Ja hommikuti autot välja kaevata on ilmne jälkus. Sellest johtuvalt teenib nädala parima Raily "kes ei riski, see lõunat ei söö", ehk siis jäin Arena parklas hommikul loomulikult kinni. Lõunat kaasas polnud, ainus võimalus oli minna autoga Selverisse. Tuli võtta risk.

Saturday, December 05, 2009

Raporteerib Piret

Järgnevalt, kallis lugeja, viivitusega seletuskiri Aktsioonile Pireti sulest. Minu tervis vedas mind sedapuhku alt, mistõttu jäi pilet realiseerimata ja suhu mõru mekk. Sellegipoolest (tekst muutmata kujul-toim):


Eila sai käidud vaatamas monotükki Aktsioon – Täna õhtul Jaak Prints. Emotsioonid on endiselt ülevad. Kahjuks pidin seda kõike vastu võtma üksi, kuna mu kaaslane vandus alla halvale tervisele ja pöördus koju. Sellest hoolimata võtsin end kokku ning astusin No99 teatriuksest sisse.
Algselt anti sõna teatrikriitikutele, kellel igalühel oli ülesanne iseloomustada Jaaku. Esimene neist tõi välja hr. Printsi iseloomujooned, millest eredamad olid „armas“ ja „nunnu“. Need sõnad olevat välja tulnud guugeldamise tulemusena. Järmisena sai sõna Kairi Prints, kes korduvalt rõhutas seda, et neid ei seo Jaaguga ei sugulus- ega ka abieluside. Viimasel esinejal oli au ette kanda lavakunstikooli õppejõu iseloomustus. Nagu õppejõud tavaliselt ikka teevad, nii ka temagi oli kirja pannud paljud head ja ka mõned vead. Õpetajate värk, ikka räägitakse hinnetest.
Ja siis oli aeg Jaagul astuda seinapeale kuvatud pildist reaalsusesse. Uskumatu, mida see noorhärra (hilised kahekümnendad – toim.) suudab korda saata. Laulda ta oskab, näidelda oskab, tantsida oskab. Väidetavalt seda esimest ta teha ei oska. Omalajal lavaka katsetel ei hakanud ta punnitama Rujat laulda, vaid esitas lihtsa rahvalaulu. Katsetelt naastes oli vist närv suur aga esialgu ei näinud Jaak oma nime sissesaanute nimekirjas. Hingas kergendatult. Silmipühkinuna oli nimi ometigi seinal. Ema ei teadnud aga ema sai teada – Laine Mägi ütles. Ja nii see teatri tegemine alguse sai.
Soravalt esitati publikule mitmeid šketse erinevatest etendustest (GEP, Perikles, Kuidas seletada pilte surnud jänesele). Minu silm on näinud neist esimest ja viimast. Perikles on nägemata aga esitatud tantsusammude põhjal tunnen vajadust seda teha. GEP on muidugi kogetutest kõige kõigem. Jaagu laste tegemise ettepanekule tahtsin juba teistkordselt jaatavalt vastata.
Hr. Prints kutsuti lavale tagasi 4 korda, viimase ajal oli rahvas püsti ja ka Jaak otsustas tänutäheks sirge seljaga tabureti peale ronida. Parim pärast GEPi!