And Tango makes three

"And Tango makes three" on tõsilool põhineva lasteraamatu pealkiri, mis Suure Lombi taga hiljuti suurt furoori tekitas. Miks peaks aga üks lasteraamat nii palju kära tekitama? Asi selles, et see jutustab loo Silo'st ja Roy'st, kelle näol pole tegemist mitte tavaliste isaste pingviinidega, vaid geipaariga. Tululult püüdsid nad kahekesi haududa kivikamakat. Imelikud on need looduse keerdkäigud, mis?
Igatahes hakkas tolerantsemal poolel pealtvaatajatest paarikesest hale ning neile kingiti eostatud muna, millest nad koos pingiviinipoja välja haudusid. Tango sai tema nimeks. Sellest ka pealkiri "And Tango makes three" (Tangost saab kolmas).
Lugesin suht palju netifoorume, kus käesoleva loo eetilist ja mitteeetilist poolt arutatakse. Siiski käpub peale jääma geitolerantsete ameeriklaste arvamus.

Näiteks kommenteerib üks lombitagune gei lapsevanem:

As a mother of a 3 year old and a lesbian, I will be purchasing this book for my child. I feel that it is important that my child knows that there are other famlies out there like hers. Even if it is an animal, I believe she will be able to relate the simularity of it.

Kui nüüd küsida minu tagasihoidlikku arvamust, siis teate tolerantsed ameeriklased ja muidu ilmakodanikud:" Sööge õige s***a!!!!"

Jah, mulle meeldivad pingviinid ning igasugused muud pehmed ja karvased. Aga ma ei tolereeri geiarmastust. Mind on niimoodi kasvatatud ja teisiti ei tule kõne allagi. Ja üritused selliste asjade laste silmis normaalseks ja iseenesestmõistetavaks muuta on väga rõve. See on vähemuste odav nipp kasvatamaks tulevast sugupõlve omale soodsas suunas. A la "teist poissi armastada on igati normaalne."
Mul on väga kahju antud pingviinipaarist, et loodus nendega sellise vingerpussi mängis. Ja mul on ka väga kahju Tangost. Mis mind aga rahustab on asjaolu, et tänaseks olevat geipaar lahku läinud, kuna (õnneks) hakkas Silo't ühel hetkel naispingviini Scrappy poole tõmbama.