Mitmed hea asjad korraga

Lõppeva nädala märksõnadeks on öölaulupidu ja jalgpall. Laulupidu oli ülev. Kuigi mulle on elevant kõrva peale astunud ja viisi ma ei pea, siis sain emotsioonilaksu küll kätte. Mis kõige üllatavam, külastajate keskmine vanus oli silma järgi umbes 25 eluaastat. Arvasin küll, et tulevad vanemad ja omal aja tõsiste öölaulupidude aktivistid, aga näe ei olnud nad ainsad midagi. Aga eks see mingil määral oligi "meie aja laste" harimiseks. Seadsime ennast mõnusalt muruplatsile sisse. Seal toimus ühislaulmine ja üldine vennastumine. Naabrid pakkusid head ürdinapsu Herberti näol ja aega oli kõigil küllalt. Ka Toomas Hendrik oli haiglas hommikusest äkktõvest ülesse putitatud ja pidas haarava kõne. Väga ilus. Ja kui tuli õhtu näel "Koit" Tõnis Mägi esituses, siis oli küll tükk tegu, et silmavett tagasi hoida. Rahva tungival nõudmisel seda ka korrati.

Ja ilusa aastapäevakingi tegid ka U-21 ja rahvuskoondis. Ee, kas see oli teil kuidagi kokku lepitud?

Ka Ott tegi meile rõõmu. Täna täitus tal veerandsada aastat. Nagu alati tähistasime seda kahepäevase peoga Turpsis. Kõik kallid näod olid kohal. Ilm ja kingitused olid ilusad. Meel hea. Ja sai magada reformvoodis. Jumal küll, pole paremat asja!!!
Erkko oli küll tubli, märgin Sind siinkohal ära, sest lauset "Mees lõi pöörleva ukse pauguga kinni" ei kuule just iga päev, kuid Triin seljatas seekord meid kõiki esitades teise päeva hommikul oma kaasale retoorilise küsimuse:" Kallis, millal sa kaineks muutud?"


Hurraaa, hurraaa...

Mileeniumilennu kokkutulek

Nädalavahetus möödus Harjumaal Laitse lähedal (loe: Kabilas, üleannetu nimi, ma ütlen)Kivimäe Kooli mileeniumilennu kokkutulekul. Mõlemast paraleelklassist oli kohal täpselt 11 inimest. Kokku ilus 22 ning koos klassijuhatajatega mõnus 24. Paras punt, et teha meeldejäävat üritust. Istusime pika laua taga, sõime, manustasime vedelikke, vaatasime albumeid, keerutasime jalga, heietasime vanu mäletusi. Siis sõime ja jõime jälle, tegime lollusi, kõvemad mehed (naised?)oksendasid, siis tegime klassipilte ja pidasime sõjaplaani, kuidas korraldada suurt kokkutulekut kahe aasta pärast juba Kivimäe Koolis, kui täitub lõpetamisest kümme aastat.
Näod ja nimed on üldjuhul samad, keegi pole totaalset muutumist ette võtnud. Eriline rõõm oli näha Tuulit, kes leidis aega Jaapanist meie juurde tulla. Ja mis kõige toredam, ta on ikka TÄPSELT selline nagu kaheksa aastat tagasi, ta pole karvavõrdki muutunud (otseses mõttes, sest tema soeng ja juuksevärv polnud vähimatki muutust läbi teinud). Või noh,nagu näha, pean silmas ikka tema välimust. Sisemiselt on ta kindlasti muutunud, sest mitmed aastad elamist ja õpinguid Tokios pole mitte lihtne asi.
No ja paljudest on saanud pereinimesed, lapsed on vägagi mitmel. Mõni on kihlatud. Aga ametlikult on abielus ainult Margit. Loodan, et ei tee siinkohal kellelegi ülekohut, sest meie arvepidamist mööda peaks statistika just selline olema.
Esindatud olid kõiksugu elualad, ka haridust on saadud seinast-seina, kellel on doktorikraad juba aimataval kaugusel, kellel on üldse alustamata kõrgharidus. Aga kokku andis see väga mitmekesise ja huvitava kompoti.
Ja hommikul püüdis politsei nurga peal kiiruseületajaid. Meil oli sellest vaid rõõm, eriti Karlil ja Mardil, kes ei pidanud paljuks härradele ligi astuda ja paluda luba puhumiseks. Karlile soovitati paigale jääda veel pooleteiseks, Mardile aga koguni kaheksaks (!) tunniks. Mis küll juhtus edasi ;)

Ja nädala paneb kinni kallis Maire oma sirge kalluga.

Fööniksina tuhast või mis?

Mõttepaus on vist selleks korraks katki jäänud. See kroonika pidamine on nagu abielu. Aga hästi hea abielu. See, et ta hea on, sellest saad aru, kui oled veidi aja maha võtnud. Aga see on olnud liiga pikk ja liiga hea asi, et sellel niisama minna lasta. Kolisin vahepeal mujale netti, mürsiku eas nagu ma olen. Avastan maailma. Ja siis olen uutest asjadest vasikavaimustuses. Ja muud tähtsad asjad jäävad tagaplaanile.

Et nüüd uuesti heaga alustada, tahan pärjata Railyt nädala parimaga, mida pole enam kaua välja antud. Nagu selgub ei peitu jalkaliidu inglise keelse lühendi EFA taga mitte "Estonian Football Association", vaid hoopis kolm toredat sõna - elevant, fanta, arbuus. Sellise fakti tunnistajaks olin eelmisel nädalal, kui Raily telefonis kliendile meie meiliaadressi seletada üritas. Meel läks kohe heaks ja raske oli tõsiseks jääda.