Mileeniumilennu kokkutulek

Nädalavahetus möödus Harjumaal Laitse lähedal (loe: Kabilas, üleannetu nimi, ma ütlen)Kivimäe Kooli mileeniumilennu kokkutulekul. Mõlemast paraleelklassist oli kohal täpselt 11 inimest. Kokku ilus 22 ning koos klassijuhatajatega mõnus 24. Paras punt, et teha meeldejäävat üritust. Istusime pika laua taga, sõime, manustasime vedelikke, vaatasime albumeid, keerutasime jalga, heietasime vanu mäletusi. Siis sõime ja jõime jälle, tegime lollusi, kõvemad mehed (naised?)oksendasid, siis tegime klassipilte ja pidasime sõjaplaani, kuidas korraldada suurt kokkutulekut kahe aasta pärast juba Kivimäe Koolis, kui täitub lõpetamisest kümme aastat.
Näod ja nimed on üldjuhul samad, keegi pole totaalset muutumist ette võtnud. Eriline rõõm oli näha Tuulit, kes leidis aega Jaapanist meie juurde tulla. Ja mis kõige toredam, ta on ikka TÄPSELT selline nagu kaheksa aastat tagasi, ta pole karvavõrdki muutunud (otseses mõttes, sest tema soeng ja juuksevärv polnud vähimatki muutust läbi teinud). Või noh,nagu näha, pean silmas ikka tema välimust. Sisemiselt on ta kindlasti muutunud, sest mitmed aastad elamist ja õpinguid Tokios pole mitte lihtne asi.
No ja paljudest on saanud pereinimesed, lapsed on vägagi mitmel. Mõni on kihlatud. Aga ametlikult on abielus ainult Margit. Loodan, et ei tee siinkohal kellelegi ülekohut, sest meie arvepidamist mööda peaks statistika just selline olema.
Esindatud olid kõiksugu elualad, ka haridust on saadud seinast-seina, kellel on doktorikraad juba aimataval kaugusel, kellel on üldse alustamata kõrgharidus. Aga kokku andis see väga mitmekesise ja huvitava kompoti.
Ja hommikul püüdis politsei nurga peal kiiruseületajaid. Meil oli sellest vaid rõõm, eriti Karlil ja Mardil, kes ei pidanud paljuks härradele ligi astuda ja paluda luba puhumiseks. Karlile soovitati paigale jääda veel pooleteiseks, Mardile aga koguni kaheksaks (!) tunniks. Mis küll juhtus edasi ;)

Ja nädala paneb kinni kallis Maire oma sirge kalluga.