Otsereportaaž sündmuskohalt

Pikad tööpäevad, vähene uni ja varajane ärkamine kõlavad hirmuäratavalt. Aga kui oled juba selle sees, läheb asi nagu iseenesest. Lülitub sisse autopiloot. Või mingi alalhoiusüsteem (mille olemasolust sul muidu aimu pole). Varajane ärkamine ei nõuagi nii suurt pingutust. Ja kuigi silmad punetavad ja on paistes, tunned ennast ikka teovõimelisena ja mitte üldse kõige koledama ametnikuna maailmas. Hommikul on mõte üllatavalt selge, olek konkreetne. Päeva peale muutub asi natuke hajusamaks ja hägusemaks. Aga see selleks. Nüüd on õhtu, mida pole on uni.