Sügisjookslane

Esimest korda lasin ennast SEB sügisjooksule ära rääkida. Ootame veel ametlikke tulemusi, aga enda ajaarvestuse järgi läbisin kümme kilomeetrit tunni ja kahekümne minutiga. Aeg iseenesest polnud minu jaoks oluline, võtsin hoopis eesmärgiks mitte sammugi kõndida. Täitsin selle sajaprotsendiliselt, selle üle on hea meel. Valisin oma tempo, sellise aeglasema. Jooksin ja mõtlesin häid mõtteid. Head mõtted viisid sihile.
Ei meeldinud aga keppijad. Jah, loomulikult on tore, et nendel, kes joosta ei soovi, on võimalus rada kepikõndides läbida, aga jooksjad ja keppijad segavad teineteist siiski päris korralikult. Jooksja ei võta ruumi, keppija võtab. Kohati oli päris morjendav püüda neist puhta tahaga mööda laveerida ilma et keppidesse koperdaks. Endiselt olen kindlal meelel, et jooksjate ja keppijate start võiks olla eraldi.
Üldiselt-terves kehas terve vaim!

Nädala tsitaat seekord Otilt "ma sain kohe tegelt aru hiljem."
Ja nädala tegu seekord minu vanematelt, kes üllatasid mind meeldivalt, pannes suure kivirahmaka mulle voodisse. Äkki läheb vaja või nii. Isa oli tahtnud veel padja alla panna, aga ema oli keelanud.