Meeletu rüütel

Andsin oma panuse ja käisin Estonias Voldemar Kuslapi toetuskontserdil Meeletu rüütel. Teen lühidalt, et taha muutuda läilaks ega pateetiliseks. Sõnaga, nõustun sellega, et on naeruväärne, kui lihtne on Eesti Vabariigis saada paugupealt kriminaalkurjategijaks. Soliidses eas inimese suhtes, kes on elanud eeskujuliku elu, on see ebaõiglane. Sellel lool on kaks poolt ja sõna on sõna vastu. Mis tegelikult juhtus, teavad ainult need kaks poolt. On pahaks pandud, et kohtuotsust on üldse võimalik kahtluse alla seada, kuid lõpuks jääb ikka karvane tunne, et seesinase vabariigi õigussüsteem ripub viltuse nööri otsas. Oled väga paha, pääsed noomituse ja näpuviibutamisega stiilis kui järgmine kord veel teed, vat siis läheme kurjaks, oled natuke paha, antakse sulle täie pasaga.
Käidud, nähtud, head muusikat kuuldud ja kergem olla, et oma meelsust väljendada sain. Las jääbki nii.