Õpin Tartus ja teen võlgu

Palju õnne, Kadri. Sünnipäev oli tubli, seda enam, et polnud ligi aasta aega nähtud. Rummi-laimijook maitses hea ja juttu jätkus kauemaks. Pluss kadeduseuss hinges, et mõnel inimesel on KAKS rõdu. Ja jälle kinnitus, et maailm on väike koht. Nimelt üritanud minu paraleelklassi Sten Kadrit ükskord rajalt maha võtta. No jumal tänatud, et üritas. Muidu poleks ma teda pidus näinudki, ega kuulnud uudiseid ja gossipit Õismäe Humanitaargümnaasiumi käekäigust. Aju varasalv jälle kallist infost tiine. Tean, mis elu elatakse. Ja ammu-unustatud Kivimäe Kooli Remo oli taas orbiidil. Puhas rõõm!
Hmm, nädala pirn läheb seekord külaliste vahel jagamisele, kuna pean häbiga tunnistama, et ei suuda takkajärgi tuvastada, kelle suust lause "õpib Tartus ja teeb võlgu" sedapuhku täpselt pärineb. Aga jagatud rõõm pidi vist see kõige suurem rõõm olema.


Täna ETV-st oodatud Laulukarussell, milles pidin paraku veidi pettuma. Kuidagi anonüümne.