Midagi ei ole öelda

Totaalne madalseis. Totaalne. Sitt aeg. Kõige sitem aeg minu siinoldud aja jooksul. Ei paista mööda ka minevat. Süveneb ainult. Peab asjad enda jaoks läbi mõtlema. Ja siis mingid otsused tegema. Korralikult on vaja mõelda. Ja mitte mina ei pea mõtlema ainult. Teised ka. Koos peame mõtlema. Edasi ei saa niimoodi. Mina olen ju märklaud. Minu telefon on juba teist päeva välja lülitatud. Sest mul pole midagi öelda. Väsimus on ainult. Tundeid pole enam.
Uute kohtumisteni.