Küll on hea, mulla hais käib üle pea

Täna lõunapausi ajal avanes Arena kontori köögis vägagi isamaaline ja soe vaatepilt:

lõikelaud
latt täissusuitsuvorsti
nuga
pakk taluvõid

kuidagi labane tundus sinna kõrvale istuda ja laotada lahti oma toorsalat ja makrapulgad. Nojah, muidugi oleks veel labasem olnud sinna laiama minna lasagne, pizza või poeletilt haaratud valmistoiduga.

Prantsuse Lütseumi kehalise kasvatuse õpetaja nimetab mind endiselt "proua". Muidu igati viisakas ja viks härrasmees. Kui ta meie esimese telefonivestluse lõpetuseks sõnad :"Tänan teid, proua" lausus, ei võtnudki ma seda nii väga südamesse.Ehk lihtsalt väike keelevääratus. Kui ta aga kontorisse ilmus ja me silm-silma vastu seisime, sain taaskord sõna "proua" osaliseks. Ja seda päris mitmel korral.
Kus on mu piip ja prillid, pange mulle valmis kirst ning reserveerige tuba Iru hooldekodus. Minu vanaduspõli ootab mind :P