I would like to see thye racoon-dog now

Eila võtsime auto selga ja põrutasime Mooni ja Punnuga Palamusele. Suurimaks ajendiks sinna minekul oli punsliõli, mida proviisorihärra Joosep Tootsile omal ajal südamepöörituse vastu andis. Punsliõlist on saanud viimastel aegadel minu kinnisidee. Eriti vajanuks ma seda nüüd arvetades faktiga, et laubal sai peet' Kadi-Britta sünna, mis meile Petsiga eriti meeletuks kujunes. Pühaba hommikul ärgates oli tervis enamvähem OK, aga kui juba poolel teel Palamuse poole olime keeras suht ära. Tagaistmel sai pikutatud ja kakutatud aga läks aina hullemaks. Ma ei tea, kas seda põhjustas Palamuse eriline aura või miskit muud, aga minu paranemine leidis imekombel aset just sel hetkel, kui panin jala selle armsa aleviku pinnal maha. Kohe võtsin suuna Palamuse kirikusse, kus salaja kõiksevägevamat tervise parandamise eest tänasin. Edasi kulges tee Palamuse koolimajja. Seal sai nähtud klassituba ning õpetaja Lauri ja laste magamistube ka. Väga sheff värk.
Eriti morjendas meid aga asjaolu, et kuna oli pühaba, siis apteek oli suletud. Punsiõli jäigi saamata. Aga samas on see üliheaks põhjuseks varsti sinna toredasse kohta tagasi pöördumiseks. Nii ma seda asja küll ei jäta. Punsliõli on haaranud minu elus lihtsalt liiga tähtsa rolli.
Külastasime isekesk iska Elistvere loomaparki.Tahtsime teha koomi hüüdes:"Karu on lahti pääsenud". Põhimõtteliselt ta oli ka, sest see aed, mis teda ümbritses oli liigagi kahtlane. tegin karule kiisunummi värki ja see talle eriti ei meeldinud ja kui ta vaid oleks saanud, siis oleks ta raudselt minda maha murd' selle eest. " i would like to see the racoon-dog now" sai päeva väljendiks. Eks asjaosalised ise tea miks...Nägime närilisi ka ning erinevalt karust meeldis merisigadele minu kiisunummi küll.
Igati asjalik päev oli. Igatahes tean, et varsti lähen ma Palamusele kindlasti tagasi ja siis panen klähvaka või paar punsliõli ka olemise alla.