Romeo vs triibulised

Eila sai Mooni pool kauaoodatud auto selebreitimise pidu maha peetud. Menüüs olid peale igasuguse vahva keelekastme ka burritod ja jäätis. Kaks viimati nimetatut maitsesid taevalikult. Vürtsiga polnud Moon koonerdanud, mistõttu tõotasime kõik järgmisel päeval laavat s*****a. Patsil õnnestus see juba ka peo käigus :P, niiet tervitused talle ka siitpoolt.

Algul oli plaanis teha stiilikas, kus kõik peavad etendama mingit auto osa. No ma muidugi tahtsin esimese pauguga olla kindalaegas. Lõpuks jäi see stiilikas kus see ja teine, sest auto moodi riietumine osutus kõigile ilmselgelt üle jõu käivaks. Sellegipoolest otsustasime mina, Yvette ja Raul lippu kõrgel hoida. Niisiis sai aegsasti päeval kokku lepitud, et pidusse ilmume kõik triibulistes PO.P särkides ja sokkides. Moodustasime omaette liiga - triibulised. Lajatasime kõigile sajaga. Nüüd on selle särgi saamise järjekorras juba kõik. Aga kahjuks võtab selle omandamine mõnel aega koguni aasta. Esimene järjekorras on Ott, kellel juba augusti lõpus sünna tulekul.

Õhtu kulminatsioon leidis imekombel aset juba üsna koosviibimise alguses. Nimelt sai uus Alfa Romeo mõnusa Vana Tallinna liksiga üle kallatud ja sinna peale sulepadi ära tühjendatud. Vaatapilt oli silmipimestav. Nagu Alfred Hitchkocki filmis "Linnud". Terve Mooni aed oli sulgi täis ja loomulikult ka meie oma. Aga asi oli seda väärt. Kui sulise auto ümber ära lällatud ja holliwoodilikud posängid üles vilmitud, algas rõõmus sõit Mustamäele Statoili pesulasse. Oli tore autode rongkäik, kus suline peategelane kõige ees ja meie nagu jüngrid tema järel. Meie triibulised olime kolmekesi ühes autos ja ennäe, Mustakal üts põhjajoond triibulises kalkar bussipeatuses taarutamas. Kahjuks märkasime teda liiga hilja, nii et tee äärde võtta enam ei saanud. Aga oleks igavesti tore olnud küll seal tagasitmel temaga pisut hullata... Irwwww...

Õnneks lõppes kõik ilusti, st Romeo sai puhtaks pestud, kuigi rehvidel võis näha veel mõningaid sulejäänuseid. No ja Baari-Vovagi kaarutas Mustaka Statis ringi.

Tulime siis kotto tagasi ja pidu läks rõõmsasti edasi. Ei tea kas sellist pidu veel kunagi nautida saab. Aga samas küllap Moon mõne aasta pärast jällegi uue riistaga üllatab, teada ju on, et ühe asja peal ta kaua ei püsi, olgu sellel siis misiganes põhjus. Aga seniks nael kummi!