Meesmassöör, sipsik ja suhkruvatt

Muahhhaa, ma lausa armastan kirjutamist nagu näha. Ei mina viitsi otsast peale hakata, jätkan kahte eelmist postitust :P
Sõnaga, sai massaazi ja protseduure kuuma mäevahaga. Mis peamine, massöör oli meesterahvas. Ja mitte halvad käed polnud tal. Mingi sipsiku tunne oli pärast seda. Selline rammestunud kaltsunuku tunne. Triikraua jälge meenutav vajutis oli kah suurest massazilaual lamamisest näos.

Sai igatsugu sorti sauna ka. Nüüd olen ennast ca pooleks aastaks ette pesnud, niiet sellega muret pole ja vee arved selle võrra väiksemad tulemas.

Asi, mille taaskord enda jaoks avastain oli SUHKRUVATT. Hävitasin seda keskmisest kolm portsu päevas ja tunnen, et ei suuda ilma selleta elada. Peab vist Tallinna Loomaaeda minema, sest mulle tundub see olevat Õllesummeri kõrval ainsaks kohaks, kust seda püsivalt leida võib?

Pärast sellist trippi, pööran suuremat tähelepanu oma toitumisharjumustele, sest seal sai enam-vähem tervislikuga algust tehtud. No miks mitte püüda seda rida siin edasi ajada.