Erik Randveri uuestisünd

Saares käidud ja elusana (!) tagasi. Kolm päeva metsa, rebaseid, merd, abakainet meelt, uut autot ja teab mis kõike veel.
Mmm, arhailine eksootika. Maja oli kena ja rustikaalne selline. Välitoalett oli mõnus vaheldus igpäevasele mugavusele. Tore oli keset metsi ja lagendikke ümber ümara laua passida ja lihtsalt olla. Ja kõigil on suva, mis iba sa suust välja ajad, sest kõik on omad ja kedagi pole kõrvalt pika pilguga vaatamas ja arvustamas. Siiani mõtlen, et tore oleks olnud meid ülevalt helikopteri pealt vaadata seal niimoodi ümaralt lällamas.

Igast loomi nägime ka. Mina isiklikult kohtusin kitsede ja hirvedega. Elamus indeed. No ja Ott väitis end metssigu näinud olevat. Tore. Aga lapikud kiisud tee ääres on ikka kõige nummimad (sarkastiliselt).

Mooni sai reedel uue vahva auto omanikuks. Paraku võtsid paar karmi saare võmmi meid kinni ja väänasid trahvi. Võimalik, et mängus oli lihteestlaslik kadedus viis tundi vana poolemillise sõiduriista pärast, võimalik aga et tõeline kodanikukohus. No kes seda enam teab. Igatahes olen kindel, et saares ongi aint need 2 pollarit, kuna tagasiteel nägime mendimobiili, kus sees need kaks selli istusid. Tervitused teile :P

Praamisõit oli üle ootuste. Pigem siis see kolme ja poole tunnine järjekord, mis sellele eelnes. Aga tegelt ka, kõik vennastusid ja tulid autodest välja, et kaaskodanikega suheldes aeg kiiremini kulgeks. Päike põletas ja hoidis meeleolu kõrgel.

Tripp kulmineerus aga sellega, et Erikust sai Erik "Prügikast" Randver. Aitäh, Jumal, et oled siia ilma Eriku loonud rõõmuks meile kõigile.