No76

Ehk Tallinn-meie linn. Poliitekskursioon Tallinna vanalinnas. Peategelasteks vahvad Alexander Kofkin, Elmar Sepp, Edgar Savisaar ja nende veel toredamad sõbrad. Osavõtt võiks olla igale eesrindlikule linlasele kohtustuslik.
Giidiks pulbitsev ja eranditult veenev Eva Klemets. Ja nii ongi, et tema suured ja sügavad süütud silmad räägivad sind ära ja panevadki uskuma suurima valijaskonnaga erakonda. Kus olid küll mu silmad varem? Oeh, kui hää on Tallinn, oeh kui hästi minu eest hoolitsetakse. Ma pole kunagi üksi. Toredad linna onud ja tädid on minuga. Teevad tehinguid, mis muudavad minu elu paremaks. Ja neil on sõbrad, kes samuti minu eest hoolitsevad. Ja kui palju ilusaid hooneid meil on. Ja kui palju toredad tädid ja onud on vaeva näinud, et neid korda teha ja minu heaks rakendada. Tunnen, et olen armastatud.
Nali naljaks, teater teatriks. Tõsiselt kahju oli tummalt seisvatest hoonetest. Küll vuntsitud ja ehteis uuele elule toodud, kui nad aga rääkida oskaksid, siis poleks nende taassünni lood enam nii ilusad. Korruptsioon, sularahatehingud, sadu kordi turuhinnast odavam ost-müük. Tõsine kusemine. Paljud väärikad kivihiiglased küsivad vaikimisi, kas sellist elu me tahtsimegi? Nende arvamust ei küsi keegi. Nad ei saakski seda öelda, sest neil ei ole suud. Tuleb Elmar Sepp ja teeb...Või teevad tema sõbrad. Kahju, et tegelikkus kinni mätsitakse ja et üks vähestest võimalustest inimeste silmade avamiseks selles vallas on teater. Aga hea, et seegi võimalus on. Vägagi omapärane kusjuures. Tulu sest just ei tõuse, aga pihku itsitada on vahva sellest hoolimata.