Hullem kui Hollywoodis

Külastasime eile Tabasalu looduspargis mängitud John Patricku vabaõhuetendust "Hullem kui Hollywoodis". Ammu tõestatud fakt, et kõik suvised rändetendused on odav meelelahutus ja hõlptulu teenimise vahend, kindlasti ei maksa sealt otsida sügavat ja tõsiseltvõetavat teatrielamust. Seepärast võib ehk mõni tõeline teatrisõber pahaks panna, et võtan vaevaks üldse siinkohal midagi muljetada. Teadvustasin seda endale, läksin lihtsalt sellepärast, et kodust välja saada. Samas polnud näitlejate nimekiri sugugi tagasihoidlik-peaosas Helgi Sallo, veel Mari Lill, Anne Paluver jne. Ma ei ole varem näinud küll ühtegi Vana Baskini etendust, aga nagu teadjamad rääkisid, ei erinenud antudki tükk Vanalinnastuudio omadest. Selline mainstream huumor, mõeldud masside naerutamiseks. Ma ei pea ennast mitte huumorivaeseks inimeseks, lihtsalt eelistan pikantsemat huumorit, rohkem sellist musta ja ümber nurga, mis on vaieldamatult valusam ja magusam kui rahvalik. Näiteks No teatri stiilis. Kuigi samas ma ei väida, et eilne tükk mind täielikult tõsiseks jättis. Kohati leidsin ennast meeldivalt muigamas. Oli see etendus sisult nagu oli, muutis see minu jaoks veelgi sümpaatsemaks Helgi Sallo. Professionaal oma tuntud headuses. Polnud kindlasti tema tähtroll, seda enam jääb meelde entusiasm, karisma. Omamoodi pettumus oli Anne Paluver. Miks ta küll etendab alati ühesugust seniilset ja kiuslik-uudishimuliku vanainimest? Eile mängitud naisseltsi aktivist Cora ja teleekraanilt tuntud seriaali "Eestlane ja venelane" Mutt on täpselt ühesugused. Kas ta oskabki vaid selliseid rolle teha või lihtsalt ei anta talle muud?