Võõrad suled

Pühabal külastasime Panoptikoni - vahast inimorganite- ja kehade näitust. Kõik oli äärmiselt realistlik, aga suureks üllatuseks ei hakanudki mul paha. Nõrganärviliste tarbeks olid tegelikult isegi toolid valmis pandud ja näituse katalooogis ka vastav viide "kui teil hakkab halb, võtke istet". Nägime raseduse kolme faasi. Tõtt-öelda nägi esimene neist välja nagu reedel grillitud krevetid. See tekitas teataval määral küsimusi. Veel nägime kõiksugu põnevaid suguhaigusi ja nende tagajärgi. Ühe süüfilise tagajärjel eemaldatud peenise mulaazi juures panin maha ka nädala tsitaadi (kusjuures täiesti spontaanselt ja ettekavatsemata)"siit head nahka küll ei tule". Ka kõiksugu sarlakid ja muud sügelevad haigused olid eksponeeritud. Igatahes soovitan kõigile soojalt!!

Eile juhtus minuga õnnetus. Murdsin geelküüne ja seda väga õnnetult. Verd ei olnud aga põrguvalu ja pisarad tõi kaasa küll. Eriti jube oli see, et asi juhtus keset tööpäeva, mis takistas ka edasi töötamast. Jube abitu ja totter tunne tuli, kuna muret ju kellelegi tegelikult kurta pole. Ka mina saadaks inimese pikalt, kui ta ei suudaks oma tööd teha mingi tobeda võltsküüne pärast. Ma ei rääkinud sellest kellelegi ja kannatasin tööpäeva lõpuni ja kadusin siis oma haavu lakkuma. Õhtul võttis mind erakorraliselt vastu võõras tehnik, kes mu piinad lõpetas. Nüüd on mul 9 normaalset küünt ja üks plaastriga kaetud sõrm. Siiani mõtlen, no kurat küll, miks on üldse vaja mingeid jubedusi omale külge kleepida? Ma ei saa siiani aru, miks ma seda teen, eriti kui traumade juures asi vägagi jubedalt lõpeb. Pärast pikka kaalumist andsin oma küüntele siiski veel ühe võimaluse. Aga ainult ühe!!!!