Mina ja Kivisildnik
Siinkohal ma tahaks tänada Annit ja Kirvest sünnipäevaks kingitud Kivisildniku luulekogu "Vägistatud jäämägi" eest.
Ma ei saa mitte üle ega ümber sellest ja tahan parimaid palasid kalli lugejada veidi jagada.
Eile panin ma
eestimaad padi näe peal
maailma ei saand (lk 11)
Suitsupääsuke
eestlaste rahvuslind on
lendav kopsuvähk (lk 12)
Minu meelest on
seks kirurgia liik ja
just sellepärast
peab ta olema mängulisem kui jalgpall või poks (lk 15)
Rohulible
punnitad ennast
läbi asfaldi
vaene laps
okkaline
saab olema
sinu tee
muruniitja
poole (lk 80)
Kõigil on stress. Minu isal on ka. Isa on mul selline põhimõttekindel mees. Kui joob, siis ainult kanget. Lahjat mürki ei võta. Värvilist siidrit ja kihisevat jooki ka mitte. Aga eile palus ta kahte mu siidrit endale. Andsin ka. Ja ta jõi ära need. Uskumatu, mida teeb stress inimesega. Ma oleksin arvanud, et enne läheb Jumala päike looja, kui minu isa siidrit jooma hakkab. (See oli nüüd minu sulest).
3 Comments:
Kivisildniku allahinnatud luulekogu on ammu kuulutatud kirjanike liidu tõsiseltvõetavate liikmete poolt grafomaani kritselduseks. Ei maksa liputada oma maitselagedusega, eriti blogimaailmas.
Vabanda, kallis.
juhuu, keegi arvutus hulgast raamatu ostjatest luges ka, õnnitlen elamuse puhul
Post a Comment
<< Home