Tuleks juba sula

Ei mäletagi hii haiget ilma. Minule igatahes tekitas see paanikahäire ja sundis õhtul pool Xanaxit sisse võtma. Lõpetasime Arigatos pidulikult vutihooaja, trotsides külmetust ja palavikku läksin siiski kohale. Aga koju enam ei saanud. Kahe ainsana lootust andva taksofirma-Tallinki ja Tulika kõnekeskuse järjekorrad venisid pooletunnisteks ja aku hakkas üles ütlema. Nii lootusetut olukorda ei mäletagi. Mõtlesin, et jäängi Arigatosse lumevangi. Vastik ja masendav ilm. Äng tuli peale. Kui lõpuks koju sain, tekkis toas klaustrofoobia. Paremaks ei teinud ka Kanal 2 uudised, mis teatasid, et Harjumaal jäid inimesed lumevangi, üks neist lahtise luumurruga toimetati "ravile" kohalikku kauplusesse. Ja siis veel, et kolmsada tantsulast istuvad Kiili rahvamajas vangis ja maavanem ei vasta enam telefonile. Sõnaga, lõi kartma vist, kuna polnud võimalik aidata. Minu masendusele andis hoogu asjaolu, et sain nohu tõttu vaid suu kaudu hingata. Ja kui sa hingata ei saa ja sulle seinad niigi peale suruvad ja sa tead, et seinte taga õues on asi veel hullem ja lootusetum, siis kammib ikka ära küll. Täna jäin koju.

Muidu oli nädalavahetus töine. Tegime Kuressaares Eesti-Leedu mängu ja loen selle küll õnnestunud ürituseks. Pluss uued näod ja vestlused.

Auhind Punnule, kes täna oma auto mitte lumehangest, vaid imehangest välja pidi kaevama. Messenger on tore asi, ühe näpuvääratuse tõttu sünnivad uued ja toredad sõnad, sest misasjad need seal õues muud ikka on kui imehanged.