Täna ma räägin teile

Ma olen harjunud, et kõik kergelt kätte tuleb. Eriti interneti osas. Tuleb sealt kusagilt taevast või seina seest ja terve maailm on vaid hiirekliki kaugusel. Meil kontoris on internetil tavaks vahest nö. ära käia. Kuna olen IT alal mitte just teravaim pliiats, siis ei lase ma ennast sellest eriti heidutada st. ootan et ta ise tagasi tuleks. Ja alati on ta ka ise tagasi tulnud. Või vähemalt nii ma arvasin kuni eelmise esmaspäevani. Juhtus jälle, et nett läks minema. Siis sain kõne Siimult Florast. Päris, kas meil nett on? Mina vastasin, et ei ole. Selle peale kostis Siim, et no siis peab Birgit jälle Elioni helistama ja asjad ära fiksima. Ainus, mida ma tol hetkel mõleda suutisn oli what da fuck? Nagu mismõttes? Kamoon, nett tuleb ju ISE tagasi. Ja siis mõistsin ma, et olen terve oma elu valesti elanud. Nett ei tule ise tagasi. Neti peab Elioni inimeste abil tagasi kutsuma.

Siis lausus Siim legendaarsed sõnad, millega garanteeris endale nädala tsitaadi preemia:" Jumal teeb küll imet, aga mitte internetiga".

Nüüd ma siis katsun oma uue eluga toime tulla. Ja luua uusi arusaamu, väärtusi ja palju asju veel.