Siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku

Tähendab, tänu äramärkimisele konkureerivas väljaandes, on Kilepiim üle pika aja jõudnud lähedale publikurekordile, mille eest toimetus kummardab. Viimati oli selline huvi omajagu aega tagasi, kui Serbia omasooihar Euroviisud kinni pani ja Kilepiim julges selle koha pealt suu lahti teha. Siis tuli pahameelt uksest ja aknast ja Kilepiim elas vat et hirmu all. Õnneks lahenes asi vaikselt.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Erki Moeshow 2009 - ehk uue Kunstiakadeemia hoone ootel. Ma pean ütlema, et olenemata korraldajate pingutustest (kindlasti seda tehti), jäi üritus siiski alla 2008 aasta sõule Hawaii Expressi logistikakeskuses. Ma ei oska konkreetset põhjust välja tuua, kuid see, et ei oldud valmis nii suurt rahvahulka korraga vastu võtma ja etenduse algus venis oma kolmveerand tundi, ei olegi minu jaoks peamine põhjus. Ilmselt on viga endiselt minus, kes ei suuda ennast moefilosoofidega võrdsele tasemele viia. Ikka otsid midagi põhjapanevat ja teistsugust, aga sellel aastal ei olnud midagi nii-nii meeldejäävat. Siiski kiidaksin HULA toimkonda oma tuntud headuses. Esimene kollektsioon, mis tõmbas publiku kaasa. Ja loomulikult nende märksõna-taaskasutus. Tõeliselt entusiastlik, nooruslik, vaba ja mis peamine, kantav.
Samuti jäid meelde Karin Kallase "Hirvekütt" ja Katja Skurd "Lõuna-Eesti Haldjas".
Oleks tõesti oodanud midagi jalustrabavat, seda enam, et ehk oleks disainereid pidanud inspireerima võimalus teha midagi viimast korda enne lammutamist ERKI kaitsvas ja koduses haardes. Tegelikult pole vahet. Ma olen nii ehk naa nii asjatundmatu, et ei tohikski siin sõna võtta. Las see tegevus jääb targematele. Igatahes käidud ja nähtud.

Nautige parem kodumaist suve, niipalju kui seda antakse. Manustage õlut ja veini ning tuletage meelde vana hea tagahoovide hirm, pallimäng mädamuna.