rambo

Vahi esmaspäeva.
Mul on nii suur kusehäda, et mu silmavalged on juba kollased.
Pane ennast inimeseks.

See on vaid parim valik minu ja Punnu esmaspäevast, kui pärast rambot No99-s spontaanselt Valli baari otsustasime suunduda. Mõtlesime, et teeme ühe rummikoola ja läheme igaüks oma koju. Aga nagu karta oli, sai ühest kaks ja kahest kolm ja nii edasi. Elav akordionimuusika ja põnev seltskond lisasid vaid õli tulle. Kohal oli ka legendaarne Peeter Ristsoo, kes kannatlikult WC järjekorras passis. Ja kui ma välja tulin, kõnetas ta mind ja siis ma küsisin, et kas tema ongi see rikas kanada onu. Talle väga meeldis see, ta suudles seepeale mu kätt, küsis nime ja ütles, et loodab mind veel õhtu jooksul veel kohata. Siis naeris ta oma legendaarset kanada onu naeru.
Hommik algas Punnu juures, kus ma polnud kunagi varem öösel maganud. Kuna eelmisel õhtul olin otse teatrist tulnud, siis vajasin:
1) puhas särk
2) puhtad sokid
3) pesu (!)
4) meikap
Minu soovid said rahuldet.
Sain esimest korda kasutada ka suurt Punnu kingitud saunalina, mis oli minu selles korteris ööbimist oodanud ligi aasta. Aga ära ootas, näed.
Nagu üks õige ema kunagi, pakkis Punnu mulle tööle kaasa juustuvõileivad Luunja kurgiga.
Päev tööl oli pingeline, aga edukas. Ja hoolimata kaamest näost (teadjam meesterahvas tegi ka märkuse, et ma ei nägevat nii särav välja kui tavaliselt), väsimusest, mõtlesin ikka tagasi rambole ja möödunud õhtule ja oli kole rõõm olla.

Ahjaa. Rambo oli tehniliselt väga hästi lahendatud. Sõnaline osa oli hea, aga ikkagi mitte parim. Asja korvasid sümpaatsed meesnäitlejad. Julgen soovitada, absoluutselt. Siiski, kui oled enne GEP'i näinud, jääb rambo alla. Kui aga alustad rambost ja suundud siis GEP'i vaatama, saab 99,9% tõenaosusega sinust andunud No99 külastaja.