Mina olengi paranormaalne

Nüüd on see tehtud. Käisin para-veebi inimestega pühapäeva õhtul Pirita ja Padise kloostris. Pirital oli pime ja diip, aga taskulamp oli kehva. Aga samas, see vist panigi asjale järtsu juurde. Oli tegelasi, kes läksid mitmeks minutiks pimedasse keldrisse ennast proovile panema. Kuigi pakuti, ei kuulunud ma õnneks nende hulka. Arvamusi-tundmusi oli erinevaid. Kindlasti on see paljuski fantaasia küsimus, aga tunti sooja-külma, survet justnagu keegi tõmbaks, imelikke helisid. Oli nagu oli, igatahes polnd selle keldri näol tegemist eriti meeldiva kohaga, selle tajusin võhikuna küll ära. Seda enam, et seal ka enne näiteks mobiilid imelikult on käituma hakanud.
Padisele minek oli spontaanne otsus. Kell oli vast kümne paiku. Midagi sellist pole ma küll enne ette võtnud. Kottpimedas väidetavalt kummitavates keldrites ja käikudes kolamine pani adrenaliinilaksu küll. Kohati olid käigud nii madalad ja sisse vajunud, et pidi kummargil käima. Mina, kes ma üldiselt hauatagusesse värki usun, pidin küll pingutama. Aga samas oli see piisavalt naljakas, sest seda sai teha koos põnevate inimestega.
pildimaterjali ka.
http://www.foto24.ee/album/26305/1