Keeduviiner, soe viin ja allarid

Nonii. Ei pidanud me sugugi paljuks üks tore nõukaaja pidu korda saata. Tulime kokku, tõmmasime sukad-kitlid ja puuvalliased allarid jalga ning kukkusime olesklema. Tagasi lapsepõlve.
Süüa-juua sai nõukogude mehelikult (naiselikult) palju. Rosolje, kardulasalat, keeduviiner, seened, hapukurk, pulagajäätis Regatt on vaid mõned nautluste loetelust. Loomulikult ei puudunud (soe) viin.
Tants, kleidi alt läbikumav allarite muster, plekkontsad, mingi balkazaani moodi kahtlane marineeritud ollus, must leib, tarretis vahukoorega, fotosessioon tualetipotil, huulevärvi jäljed söögiriistadel, rohke tubakas, "aju" shotid, krimpsus keeduviinerid, Lolo ja Pepe, põll, pearätik, rase naaber, korteriühistu peremees, Pet Shop Boys...

Punkti "tagasi lapsepõlve" nädalavahetusele pani pühapäeval külastatud Disaini- ja Tarbekunsti Muuseumi näitus lauanõudest-kommetest nimetatud ajajärgul. Pisar tuli silma. Laste sünnipäevalaud, sööklamiljöö, Vaike ja Reinu pulmad 1975 Tartus. Kõike seda võis näha.

"Never say never", ütles juhmard ja viskas ära Salvo munatopsi.